Esileht Dokumendid Hindamise kord

Tartu Descartes'i Kooli õpilaste hindamise kord

Õppekava üldosa

Kehtestatud Tartu Descartes'i Kooli direktori 03.11.2026 käskkirjaga nr 23

Hindamise eesmärgid

Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärgid on:

1) toetada õpilase arengut;

2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;

5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks;

Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärgid on:

1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;

2) motiveerida õpilast hoolega täitma oma õppeülesandeid.

Hindamise põhimõtted ja hindamisest teavitamine

1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.

2) Teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja, käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega.

3) Klassi- ja aineõpetaja töö aluseks on kooli õppekava üldosa ja vastava õppeaine ainekava, mis sisaldab hindamise põhimõtteid. Iga õppeperioodi (õppeaasta, trimester) alguses selgitab õpetaja hindamise vahendeid, kokkuvõtva hinde kujunemist, järelvastamise korda, konsultatsioonide korraldust.

4) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.

5) Teadmiste ja oskuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse vanematele kooli kodulehel, klassi lastevanemate koosolekul või individuaalselt.

6) Õppeperioodi jooksul saadud hinded kantakse sisevõrku, vajadusel koos sõnalise kommentaariga.

7) Vähemalt kord aastas toimub õpilasega arenguvestlus, kus lepitakse kokku edasise õppe ja arengu eesmärgid. Arenguvestlusel antakse tagasisidet ka õpilase käitumise ja hoolsuse kohta.

8) Kokkuvõtvad hinded (trimestri-, aasta-, eksami-, loovtöö jt hinded) kantakse sisevõrku ja klassitunnistusele.

9) I kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes. Kokkuvõttev tagasiside antakse kolm korda õppeaastas trimestrite lõpus.

10) II ja III kooliastmes hinnatakse õpitulemusi viiepallisüsteemis numbriliste hinnetega. II kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel mitteeristavat hindamist (arvestatud ja mittearvestatud süsteemis) liikumisõpetuses, muusikas, kunstis, tehnoloogiaõpetuses ja käsitöös ja kodunduses. Arvestuse saamiseks tuleb sooritada kõik olulised õpiülesanded positiivsele tulemusele.

11) Õpilastel, kellele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.

Teadmiste ja oskuste hindamine
Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

1) Tartu Descartes'i Koolis kasutatakse kokkuvõtvat ja õppimist toetavat hindamist.

2) Hindamisel (II ka III kooliaste) eristatakse:

protsessihinded: iseloomustavad väiksemahuliste ainelõikude omandamist ja annavad pidevat tagasisidet õpilasele tema igapäevase õppetöö kohta;

arvestuslikud hinded: iseloomustavad terviklike teemavaldkondade omandamise taset;
kokkuvõtvad hinded: õppeaine trimestri-, aastahinded.

3) Õppimist toetava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

Õppimist toetav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta.

Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni.

Õppimist toetava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet.

4) Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi hinnatakse ainekavas toodud oodatavate õpitulemuste ja õppele püstitatud eesmärkidele tuginedes.

5) Lapsevanema taotluse alusel arvestab kool mitteformaalõppes või teises haridusasutuses omandatud õpitulemusi, kui need võimaldavad saavutada kooli või individuaalse õppekava õpitulemusi.

6) Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, hinnatakse kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hindega „nõrk“.

7) Kui õpilane keeldub tööd esitamast või keeldub vastamast, hinnatakse teda hindega "nõrk", millele on õpetaja kohustatud lisama selgitava märkuse.

8) Kui kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust) või praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega „puudulik“ või „nõrk“ või hinne on jäänud panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks.

9) Trimestri algul teeb õpetaja õpilastele teatavaks õppeaines oodatavad õpitulemused ning planeeritud arvestuslikud tööd (samuti nende täitmise orienteeruva aja ja vormi), arvestuslike tööde täitmine on õpilastele kohustuslik.

10) Arvestuslike õpiülesannete aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega hiljemalt üks nädal enne töö toimumist (aineõpetaja täidab sisevõrgus arvestuslike tööde graafiku).

11) Arvestuslikud tööd tagastab õpetaja hinnatult hiljemalt 10 koolipäeva jooksul pärast töö tegemist.

12) 8.klasside õpilased sooritavad üleminekueksami eesti keeles ja matemaatikas. Üleminekueksami tulemus kantakse klassitunnistusele.

12) 8.klassis koostavad õpilased loovtöö, mille teema ja hinne kantakse nii sisevõrku kui ka klassitunnistusele.

13) 9. klassi lõpueksamite hinded ja loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

14) Käitumist ja hoolsust hinnatakse iga trimestri ja õppeaasta lõpul vastavalt kooli kodukorrale. I kooliastmes toimub õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamine kooli poolt väljatöötatud hinnangulises vormis.

Kasutatav hindamissüsteem

1) I kooliastmes kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel kõigis õppeainetes suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

2) II ja III kooliastmes, kus kasutatakse viiepallisüsteemi, hinnatakse hindega:

„5“ („väga hea“) - hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;

„4“ („hea“) - hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;

„3“ („rahuldav“) - hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;

„2“ („puudulik“) - hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;

„1“ („nõrk“) - hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.

3) Õpilaste hindamisel võib kasutada hinnete juures märke "+" ja "—", mis ei muuda märgi ees oleva numbrilise hinde tähendust. Märgid "+" või "—" osundavad vastavalt kas ülemise või alumise hindepiiri lähedusele. Märke "+" või "—" ei kasutata kokkuvõtval hindamisel.

4) Kui hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpilaste töid järgmiselt:

hindega „5” 90–100%;

hindega „4” 75–89%;

hindega „3” 50–74%;

hindega „2” 20–49%;

hindega „1” 0–19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Õpetajal on vajadusel õigus alandada hinnete "4" ja "3" alumist piiri 5% võrra, muudatus teatatakse õpilastele enne töö tegemist.

5) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, siis sätestatakse selles ka hindamise erisused.

6) Käitumist ja hoolsust hinnatakse (II ja III kooliastmes) hinnetega „eeskujulik“, „hea“, „rahuldav“ ja „mitterahuldav“.

7) Kui õpilane vahetab kooli või tekib muu vajadus sõnaliste hinnangute teisendamiseks numbrilisteks hinneteks, lähtutakse järgmisest põhimõttest:

Sõnaline hinnang	Numbriline hinne
Õpitulemused on saavutatud väga heal tasemel	5
Õpitulemused on saavutatud heal tasemel	4
Õpitulemused on saavutatud rahuldaval tasemel	3
Õpitulemused on saavutatud puudulikul tasemel	2
Õpitulemused on saavutatud nõrgal tasemel	1

Teisendamine toimub koostöös klassiõpetaja ja aineõpetajatega, tuginedes dokumenteeritud tagasisidele ja hindamiskriteeriumitele. Vajadusel lisatakse selgitus hinnete kujunemise kohta õpilase tunnistusele või koolivahetuse dokumentidesse.
Hinde ja hinnangu vaidlustamine

1) Õpilasel ja tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega.

2) Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

Järelevastamiste või järeltööde sooritamise kord

1) Järele saab vastata puudutud perioodil toimunud või puuduliku hindega hinnatud arvestuslikke töid 10 koolipäeva jooksul hinde saamisest või õpilase puudumise korral töö toimumisest (v.a vaheaeg).

2) Järelvastamine toimub (4.-9.kl) kord nädalas või määrab aineõpetaja muu aja kokkuleppel õpilasega. Tööd saab järele teha reeglina üks kord.

3) I kooliastmes lepitakse järelevastamise aeg kokku õpilase, tema vanema ja õpetaja koostöös, arvestades õpilase vajadusi ning õppetöö korraldust.

4) Järelvastamise hinne kantakse sisevõrku.

5) Kui õpilane vajab olulise õpiülesande täitmiseks lisajuhendamist, võimaldab õpetaja seda oma konsultatsiooniajal. Igal aineõpetajal on vähemalt kord nädalas konsultatsiooniaeg (aeg õpetamiseks). Konsultatsiooniajad on avalikustatud kooli kodulehel.

6) Kui õpilane puudus ega tule õpetajaga kokku lepitult ilma mõjuva põhjuseta olulist õpiülesannet järele vastama, võib vastavat suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk“.

Kokkuvõttev hindamine õppeperioodi lõpus, täiendav õppetöö ja järgmisse klassi üleviimine

1) Õppeperiood põhikoolis jaguneb kolmeks kolmekuuliseks trimestriks.

2) Kokkuvõttev hinne põhikoolis on õppeaine trimestri- ja aastahinne. I kooliastmes saavad õpilased iga trimestri lõpus kooli poolt väljatöötatud hinnangupõhise tunnistuse.

3) Õpilasele võib jätta trimestrihinde välja panemata, kui ta on olnud pikemat aega haige või puudunud koolist mõjuvatel põhjustel ning ei ole suutnud õppekava nõudeid täita.

4) Õpilasele, kelle trimestrihinne on „puudulik“ või „nõrk“ või on õpitulemused jäänud hindamata, koostatakse järgmiseks õppeperioodiks (trimestriks) selles õppeaines individuaalne õpiabiplaan, et aidata tal omandada nõutavad teadmised ja oskused või määratakse mõni muu tugisüsteem (kõneravi, õpiabi rühmas, individuaalne järeleaitamine aineõpetaja poolt vm).

5) Kui õppeperioodi kestel on õppeaine trimestrihinne jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused hindega „nõrk”.

6) Aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.

7) Trimestrihinnete alusel otsustab õppenõukogu, kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama.

8) Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk" ja kui õpilasele ei ole võimalik trimestrihinnet välja panna.

9) Täiendavale õppetööle jätmise otsustab kooli õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.

10) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.

11) Täiendava õppetöö jooksul täidab õpilane aineõpetaja koostatud kava kohaselt ja õpetaja vahetul juhendamisel õppeülesandeid, mida kontrollitakse ja hinnatakse aineõpetaja poolt.

12) Täiendava õppetöö positiivse soorituse korral pannakse välja õppeaine aastahinne, mis kantakse sisevõrgus vastava õppeaine päevikusse ja klassitunnistusele selgitava märkusega.

13) 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded Eesti hariduse infosüsteemi hiljemalt 1.juunil, välja arvatud õppeainetes, milles õpilasele on määratud täiendav õppetöö.

14) Kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, täiendav õppetöö ei ole andnud positiivseid tulemusi ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme, siis võib erandjuhul õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta õpilase klassikursust kordama, kaasates otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulates ära tema arvamuse.

15) Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjuseta puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik“ või „nõrk“, kaasates otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulates ära tema arvamuse.

Põhikooli lõpetamine

Põhikooli lõpetanuks ning õppekava kõik õpitulemused omandanuks loetakse õpilane, kelle viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud”, kes on kolmandas kooliastmes teinud loovtöö ning sooritanud vähemalt 50 protsendile maksimaalsest tulemusest eesti keele, matemaatika ja ühe enda valitud lõpueksami. Eesti keele eksami ning valikeksami sooritamise erisused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

Õppenõukogu otsusega võib õppekava kõiki õpitulemusi omandamata lugeda põhikooli lõpetanuks õpilase, kellel on kuni kaks lõpueksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.

Õpilase või piiratud teovõimega õpilase seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel võib õppenõukogu otsusega lugeda põhikooli lõpetanuks õpilase, kellel on:

kuni kahes õppeaines viimane aastahinne „nõrk” või „puudulik”;

ühes õppeaines aastahinne „nõrk” või „puudulik” ning üks alla 50-protsendiline lõpueksami tulemus, kui aastahinne ja eksamitulemus ei ole samas õppeaines;

kolm lõpueksamit sooritatud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.

Kui õpilasele on kooli õppekavaga või koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel koostatud individuaalse õppekavaga riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemusi vähendatud või asendatud, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Õpilasel on õigus sooritada lõpueksamid kehtivates õigusaktides sätestatud eritingimustel.

Üldist, tõhustatud või erituge saavale õpilasele võib direktor tema toevajadusest lähtudes võimaldada lõpueksami sooritamiseks kehtivates õigusaktides sätestatud eritingimusi. Mõne eritingimuse rakendamiseks on vaja eksameid korraldava asutuse eelnevat nõusolekut. Eritingimuste rakendamise täpne kord ja tingimused sätestatakse haridus- ja teadusministri määruses „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord”.

Käitumise ja hoolsuse hindamine

Lapsevanemal on õigus saada teavet õpilase käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtete ja korra kohta ning saada teada oma lapse käitumisele ja hoolsusele antud hinnanguid.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis ja väljaspool kooli.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase järjekindlus õppeülesannete täitmisel, kohusetundlikkus ja töökus.

I kooliastmes toimub õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamine kooli väljatöötatud hinnangulises vormis. II ja III kooliastme õpilastele kantakse käitumise ja hoolsuse hinded sisevõrku ja klassitunnistusele trimestrite ja kooliaasta lõpus.

Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.

Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise ja hoolsuse aastahindest.

Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega "eeskujulik", "hea", "rahuldav" ja "mitterahuldav".